püstitab õppe eesmärgi lähtuvalt õppekava ja mooduli õpiväljunditest, arvestades võtmepädevusi ja eriala- ning üldõpingute lõimingut; valib õpiväljunditest, sihtrühmast, õppija eripärast ja lõimingust lähtuvalt õppemeetodid; valib õppetööks asja- ja ajakohase õppevara, lähtudes õpiväljunditest ja õppija eripärast, tagab õppematerjalide õigeaegse olemasolu vastavalt organisatsiooni töökorraldusele; planeerib õpiväljunditest lähtuva, õppija eripära arvestava hindamismetoodika.
Kutseõpetaja kutsestandard (tase 6), Kutsekoda
püstitab õppe eesmärgi lähtuvalt õppekava ja mooduli õpiväljunditest, arvestades võtmepädevusi ja eriala- ning üldõpingute lõimingut
Mida, miks ja kuidas mina teen?
Õppe eesmärgi püstitamine aitab õpilasel suunata oma mõtted ja tegevused õigesse suunda ehk soorituse suunda. Järgmisena toon näide, kuidas püstitan eesmärki kindla teema raames.
Oma “Excel jätkukursus” aine raames peatun teema alguses, ehk esimesel paaristunnil, pikemalt slaidil number 7 – õpiväljundite juures. Õpiväljundid on vajalikud õpilastele selle poolest, et see on sihtkoht, mida nad peavad saavutama, et ainet edukalt läbida.
Need ma seletan õpilastele suuliselt lahti ja sõnastan ka eesmärkidena, mida nad saaksid omaks võtta. Üheks soovituseks õpilastele, mida teen on see, et soovitan nendel õpiväljundid endale eraldi kirja panna ja terve aine jooksul küsida minult päeva alguses “Kuidas tänane tunnitöö toetab õpiväljundite saavutamist?” või “Millise õpiväljundiga on meie tunnitöö täna seotud?”, seda eesmärgiga, et nad suudaksid paremini suunata oma fookust tunnitegevusele ja saada üheselt aru, kuidas konkreetne töö aitab neid tulevikutöös, kaasa arvatud kutseeksami sooritamisel. Slaidil nr 8 on toodud välja aine seotus üldpädevusega (digipädevus), mis on omakorda toodud välja Laotöötaja kutsestandardis, et õpilastel peaks olema digitehnoloogiate kasutamise oskus iseseisva kasutaja tasemel.
Mida teooria selle kohta ütleb?
Eesmärkide püstitamisel ja sõnastamisel lähtun mina Pintrichi 4-faasilisest mudelist. Ehk selline teema alustus aitab õpilasel alustada 1. faasi eesmärgi seadmisega, jõupingutuse planeerimisega (Pintrich, 2004). Olemasoleva selge eesmärgiga õpilane suudab ka aktiveerida oma varasemaid teadmisi ja olla teadlikum vajalikust jõupingutusest(Pintrich, 2004).
Kuidas minu tegevused vastavad kutsekompetentsi tegevusnäitajale? Minu arengukohad?
Ma arvestan töö planeerimisel lõimingutega ja tunni planeerimisel lähtun õpiväljunditest. Arengukohaks on selgelt õpilastele tunni eesmärgi lahti kirjutamine ja lahti seletamine, et muuta õppeprotsessi nendele veelgi selgemaks.
Tõendusmaterjal, mis tegevusnäitaja täitmist tõendab.
Tõendusmaterjalina pakun vaadata Ülikoolis rühmatööna tehtud tunnikava. Tunnikavas on väga selgelt välja toodud, et püstitame õppe-eesmärgid, mida soovime õpetajana teema raames saavutada. Iga tunni lõikes on toodud välja ka õpiväljundid. Dokument tõendab seda, et oskan püstitada õppeesmärke.
Teise tõendusmaterjalina toon välja esitluse “Excel jätkukursus.pptx”, mis on aine, antav laotöötaja eriala õpilastele edendamaks nende digipädevust. Seda ainet olen andnud oma esimese tööaasta jooksul. Selles esitluses tuleb vaadata slaid nr 7 ja 8. Slaidid tõendavad seda, et püstitan õpilastele õppeesmärke lähtuvalt õpiväjundites ja arvestan võtmepädevustega.
valib õpiväljunditest, sihtrühmast, õppija eripärast ja lõimingust lähtuvalt õppemeetodid
Mida, miks ja kuidas mina teen?
Oma parimaks teemaks, kus arvestan tugevalt lõimingutega, sihtrühmaga ja õppijate eripäradega ja lähtuvalt sellest valin õpetamise meetodi on “Avalik esinemine” väikeettevõtja eriala õpilastele.
Õpiväljundite saavutamiseks ja arvestades õpetatavat eriala “väikeettevõtja” kõige paremaks meetodiks on debati korraldamine: see esitaks arendab kriitilise mõtlemise oskust, kuna õpilane esinedes peab tuginema usaldusväärsetele allikatele ja oma kõnet varakult ettevalmistama, struktureerima, ajalistesse piirangutesse mahutama. Samuti see arendab õpilases korrektse ja argumenteeritud vaidlemise oskust, mis on vajalik ettevõtjatele läbirääkimistes oma partneritega.
Mida teooria selle kohta ütleb?
Reet Valgmaa ja Erle Nõmm on Õppemeetodid kõrgkoolis käsiraamatus (Karm, 2013) toonud välja, et debatt õppemeetodina on võistluslik tegevus, kus kõneleja peaks valdama teemat ning olla võimeline esitama seda veenvalt ja kaasahaaravalt, mis omakorda aitab tulevasi ettevõtjaid esinemise, mõtete selgelt väljendamise ja muude tänapäeva maailmas aina olulisemaks muutuvate oskustega.
Kuidas minu tegevused vastavad kutsekompetentsi tegevusnäitajale? Minu arengukohad?
Oskan valida meetodit sõltuvalt nii õppijatest ja nende eripäradest kui ka õpiväljunditest, samuti arvestades lõimingutega ja võtmepädevustega. Arengukohaks oleks veelgi rohkemate õppemeetodite proovimine praktikas ja nende tulemuslikkuse dokumenteerimine.
Tõendusmaterjal, mis tegevusnäitaja täitmist tõendab.
Tõendusmaterjaliks pakun esitlust, mida tutvustasin õpilastele “Avalik esinemine” aine raames. Vaadata tuleks slaid nr 2. Esitlus tutvustab debatti ehk väitlust. See tõendab, et valin õpiväljunditest ja sihtrühmast lähtuva õppemeetodi.
Õpiväljundid saab vaadata õppekavas: viidan õppekavale. Vaadata tuleb Õpetatavad moodulid – Valikõpingud – Avalik esinemine – Mooduli õpiväljundid.
valib õppetööks asja- ja ajakohase õppevara, lähtudes õpiväljunditest ja õppija eripärast, tagab õppematerjalide õigeaegse olemasolu vastavalt organisatsiooni töökorraldusele
Mida, miks ja kuidas mina teen?
Õppevara peab olema koostatud lähtuvalt õppija eripäradest, samas arvestades õpiväljunditega. Kuna kõikvõimalike eripäradega arvestamine on tõepoolest raske töö, leidsin korduva probleemi üles, mis takistab õpitu omandamist noorte õpilaste poolt kutsekoolis – selleks probleemiks on nende varasemate teadmiste tase. See on kõigil väga erinev. Redigeerisin vastavalt oma “Excel jätkukursus” aine õppevara, selleks, et erinevate teadmiste tasemega õpilased hätta ei jääks. Järgnevalt täpsemalt sellest.
Minu õpetamiskogemus on näitanud, et konkreetne õpilaste grupp ei pruugi läbida IT alusteadmiste ainet ei sama õpetaja juures, kellega on neil Exceli jätkukursus, ega pruugi ka IT aluste aine olla enne jätkukursust on hädavajalik kontrollida õpilaste alusteadmisi ja Excelis töötamise oskust. See aine algab mul lihtsamatest Exceli funktsioonidest ja järjest liigub raskemate juurde. Selline ülesehitus on vajalik ka selleks, et õpilased, isegi kui teavad materjali, saaksid korrata ja meenutada enne raskemate ülesannete juurde liikumist. Antud struktuur aitab mul kaasata õppetööse ka nõrgemaid õpilasi, kes hetkel minul oleva tagasiside järgi olid aine alguses “Excelis null” ja aine lõpus rõõmsameelselt hüüavad, et nad oskavad Excelis teha mitut valemit.
Seda materjali ma olen koostanud kasutades erinevaid internetis saadaolevaid materjale ja kolleegide abi, struktureerinud loogiliselt. Olen liigutanud erinevatest failidest ja erinevatelt lehtedelt info ühte dokumenti, et õpilased ei saaks ülekoormust erikildudest.
Mida teooria selle kohta ütleb?
Lähtun Võgotski lähima arengu tsooni teooriast (Atškasov, 2005). Ehk esimese sammu puhul on õpilane juhendatav õpetaja poolt, jälgitud ja teeb konkreetset ülesannet õpetaja juhendamise all. Järgmiste ülesannete jooksul õpetaja osalus õpilase töös läheb väiksemaks ja suurima raskusastme ülesandeid teeb õpilane peaaegu iseseisvalt, ilma õpetaja määrava sekkumiseta.
Kuidas minu tegevused vastavad kutsekompetentsi tegevusnäitajale? Minu arengukohad?
Arengukohaks on suuliste juhendite muutmine kirjalikeks, kuna hetkel ma olen veel mitmeid materjale muutmas ja nendes ei ole kirjalike ülesandeid kirjas, mida peab iga ülesande juures täpsemalt tegema. Oma töös ma pole kunagi ilmunud klassi ette nii, et mul poleks vajalik materjal ettevalmistatud.
Tõendusmaterjal, mis tegevusnäitaja täitmist tõendab.
Selle tegevuse puhul toon välja fail “Töö 1 – baasfunktsioonid – tyhi.xslx”. Selles failis tuleks esialgu vaadata lehtede järjekorda. Siis võib vaadata lehele nimetusega “Protsent” – ülesanded on esitatud raskuse järjekorras. Selle faili alusel teeme õpilastega tööd aine “Excel jätkukursus” raames. Dokument tõendab seda, et oma töös valin õppetööks ajakohase ja asjakohase õppevara, samuti lähtudes õppija vajadustest.
planeerib õpiväljunditest lähtuva, õppija eripära arvestava hindamismetoodika.
Mida, miks ja kuidas mina teen?
Näitena toon minu poolt antavat tundi “Digitehnoloogia logistikas” laotöötaja eriala õpilastele.
Laotöötaja rakenduskava eeldab digitehnoloogia logistikas aine raames minult õpilastele “Erialaste tarkvara lahendustega tutvumine ja tööprotsessides kasutamine” alateema õpetamist.
Kuna sel aastal esimesena sattusin sellise grupi otsa, kus on pooltel õpilastel käitumisprobleemid ja toimuvad pidevad vaidlused õpetajatega otsustasin, et toon nendele ette korralikud hindamiskriteeriumid ja seletan hindamismetoodika varakult. Seletasin aine alguses, et toimub lõpus kontrolltöö, mida hinnatakse vastavalt pildis olevatele kriteeriumidele.
Otsustasin hindamiseks kasutada analüütilist hindamismudelit, mis võimaldab mul hinnata ülesande erinevaid osasid. Rakendasin erinevatele osadele ka erinev punktide kaal, et määrata ära tähtsust. Hindamiskriteeriume koostasin ka ise, aga neid oli vaja aine toimumise jooksul ka redakteerida. Skännil on lõplik versioon.
Mida teooria selle kohta ütleb?
Analüütilised mudelid on informatiivsemad ja kergemini jälgitavamad, kus tuuakse soorituse tase välja üksikute punktidena või teatud gruppidena (Jürimäe et al., 2014) – see võimaldab õpilastel sooritada ülesannet puhtalt hindamiskriteeriumide alusel.
Kuidas minu tegevused vastavad kutsekompetentsi tegevusnäitajale? Minu arengukohad?
Minu tegevus vastab tegevusnäitajale, kuid on vaja arengut järgmises osas: teostades hindamist mainitud kriteeriumide alusel olen ka määranud puntkide arv, mis on vajalik kindla hinde saavutamiseks (eristav hindamine), kuid olen oma ootused seadnud liiga kõrgeks ja ainult 1 õpilane rühmast suutis sooritada töö hindele “3”, ülejäänud said ebarahuldava tulemuse. Seega otsustasin, et pean õpilastele tõstma hinnet punkt kõrgemale ja vaatama üle hinnete saavutamiseks vajalikud punktid. Usun, et minu viga oli selles, et lähenesin liiga rangelt.
Tõendusmaterjal, mis tegevusnäitaja täitmist tõendab.
Toon välja töö, mida tegin ja katsetasin õpilaste puhul pärast hindamise teema läbimist aines “Õppimist toetav õpetamine”. See dokument tõendab, et ma kasutan oma töös õpiväljundist ja õppijatest lähtuva hindamismetoodika.
Kasutatud kirjandus:
Atškasov, L. (2005). Lev Võgotski (1886-1934) kultuurilis-ajalooline teooria. https://raulpage.org/koolitus/vogotski.html
Jürimäe M., Kärner A. & Tiisvelt L. (2014). Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine. Eesti Ülikoolide Kirjastus
Karm, M. (2013). Õppemeetodid kõrgkoolis. Sihtasutus Archimedes
Pintrich ….. leida üles