Õppekava, sh rakenduskava koostamine ja arendamine: osaleb uute õppekavade väljatöötamise töörühmas ja/või koostab nõuetekohase rakenduskava, arvestades sihtrühma ja eriala arengut; teeb ettepanekuid töörühma juhile õppe- ja/või rakenduskava muutmiseks, arvestades sihtrühma ja eriala arengut.
Kutseõpetaja kutsestandard (tase 6), Kutsekoda
Mida, miks ja kuidas mina teen?
2024. aasta oktoobrist detsembrini osalesin Sotsiaalse ettevõtluse valikmooduli uue õppekava väljatöötamise töörühmas. Minu mooduli rakenduskava koostamisel oli järgmine: õppe eesmärkide, õpiväljundite, teemade, meetodite ning hindamisviisi planeerimine. Töötasin koostöös ülikooli õppejõudude, ülikooli rühmakaaslastega ja oma kooli kolleegidega: korraldasime regulaarselt ühiskoosolekuid, jagasime ülesandeid ning vahetasime ideid. Lähtusime sihtrühma vajadustest: kuna moodul on suunatud EKR 5. taseme kutseõppijatele, pidime arvestama, et õppijad on juba omandanud keskhariduse ning ootavad praktilist ja õppijakeskset õpet. Seetõttu integreerisime õppekavasse aktiivõppe meetodeid – arutelud, grupitööd ja projektülesandeid, mis motiveeriksid ja kaasaksid õppijaid. Samuti pidasime silmas eriala arengut: sotsiaalne ettevõtlus on kiiresti kasvav valdkond, kus uuenevad ärimudelid ja rõhuasetus on sotsiaalsel mõjul. Seega värskendasime õppesisu uusimate trendidega ning planeerisime praktilisi ülesandeid, et õppijad saaksid rakendada teadmisi reaalses kontekstis.
Mind motiveeris soov arendada õppetööd ning pakkuda õppijatele moodulit, mis oleks kaasaegne ja vastaks tööturu ootustele. Sotsiaalse ettevõtluse valdkond on mulle isiklikult südamelähedane – usun, et haridus saab soodustada ettevõtlikku hoiakut ühiskondlike probleemide lahendamisel. Sellest tulenevalt võtsin initsiatiivi rakenduskava koostamisel ning tegin mitmeid ettepanekuid, kuidas õppetööd paremini korraldada. Näiteks pakkusin välja, et hindamisülesandeks võiks olla projektitöö, mille käigus töötavad õppijad väikestes rühmades välja oma sotsiaalse ettevõtte idee. Selle projekti hindamisel kasutasime Osterwalderi ärimudeli lõuendit: õppijad pidid täitma Business Model Canvas’i, kirjeldades oma ettevõtte väärtuspakkumist, sihtrühma, kanaleid, ressursse jms. See hindamisülesanne võimaldab õppijatel rakendada teoreetilisi teadmisi praktiliselt ning näha tervikpilti ettevõtte loomise protsessist.
Jälgisin, et õpiväljundid oleksid kooskõlas eriala kutsestandardiga. Näiteks võrdlesin mooduli õpiväljundeid Väikeettevõtja, tase 5 kutsestandardis nõutavate kompetentsidega, et veenduda mooduli asjakohasuses. Kõik minu ettepanekud sain töörühmas konstruktiivset tagasisidet – mitmed neist võeti arvesse ja kanti rakenduskavasse.
Mida teooria selle kohta ütleb?,
Arendasin õppekava teadlikult, toetudes mitmele teoreetilisele raamistikule ja hariduslikule parimatele praktikatele:
Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 5. taseme kirjelduste kohaselt peaks õppekava väljundid arendama õppija võimet analüüsida erialaseid teoreetilisi lähtekohti ning seostada neid praktikaga (Kutsekoda, 2025). Õpiväljundid ei tohiks piirduda faktiliste teadmisega, vaid peavad suunama õppijat teadmisi rakendama ja kriitiliselt mõtlema. Rakenduskava koostamisel jälgisin, et mooduli õpiväljundid vastaksid nõutule. Näiteks, ÕV2 juures on HK1: “kirjeldab ja analüüsib meeskonnatööna sihtgrupi ehk kogukonna probleeme ja vajadusi (…)”.
Teooria rõhutab, et koostöine õpe parandab õppijate tulemusi ja sotsiaalseid oskusi. Koostöine õppimine seisneb ühiselt tegutsemises ühise eesmärgi nimel, kus iga rühmaliige panustab ning vastutab nii enda kui kaaslaste õppimise eest. Selle tulemusel suureneb sidusus ja kujuneb toetav õpikeskkond (HTM, s.a.). Seda põhimõtet rakendasime mooduli disainis: õppijad teevadrühmatöid (nt ühiselt ärimudeli kavandamine) ja arutavad ideid üksteisega. Näen, et koostöine lähenemine sobib eriti hästi sotsiaalse ettevõtluse teemasse, sest rõhutab meeskonnatöö ja võrgustike olulisust – need on pädevused, mida ettevõtjad reaalses maailmas vajavad.
Minu arengukohad?
Reflekteerides sellele kogemusele, olen tuvastanud mitmeid arengukohti, millele tulevikus tähelepanu pöörata:
Õpiväljundite ja hindamiskriteeriumite sõnastamise oskuste arendamine. Õpiväljundite täpne sõnastamine osutus väljakutseks. Sain aru, et iga sõna loeb: õpiväljund peab üheselt väljendama, millist teadmist või oskust õppija omandab ja kuidas seda hinnata saab. Praeguse mooduli koostamisel konsulteerisin kogenumate kolleegidega ja tuginesin juhismaterjalidele.
Sellest hoolimata näen, et mul on ruumi kasvada. Edaspidi soovin ka täiustada oma oskusi hindamiskriteeriumite loomisel – et iga õpiväljundi jaoks oleks hindamiskriteerium selge, õiglane ja mõõdetav.
Minu eesmärk on edaspidi õppesisu regulaarselt ajakohastada, et moodul püsiks ajakohane ja attraktiivne. Arengukohana näen ka enda koostööoskuste edasist arendamist: töörühmas töötamine oli väga õpetlik, õppisin palju kaasõpilastelt ja kolleegide tagasisidest. Tulevikus soovin veelgi enam algatada koostööd – näiteks kaasata õppekava arendusse ka tööandjaid või vilistlasi, et saada laiemat sisendit.
Tõendusmaterjal, mis tegevusnäitaja täitmist tõendab.
Arenguportfoolios esitan tõendusmaterjalina Sotsiaalse ettevõtluse mooduli rakenduskava.
Dokumendist leiab mooduli üldeesmärgi, sihtrühma kirjelduse, detailse õppe sisu plaani ning õpiväljundid koos hindamiskriteeriumitega. Rakenduskavas välja toodud eelmainitud hindamisülesande kirjeldus, kus tudengid peavad koostama Osterwalderi ärimudeli lõuendi.
Kasutatud allikate nimekiri
Kutsekoda SA. (2025). Eesti kvalifikatsiooniraamistiku laiendatud kirjeldus. https://www.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2025/02/5.-EKR-raamistiku-kirjeldus.pdf
Haridus- ja Teadusministeerium. (s.a.) Õpikäsitus. https://hm.ee/opikasitus