Organisatsiooni kultuuri kujundamine: osaleb organisatsiooni kultuuri kujundamise protsessis, tehes ettepanekuid selle arendamiseks ning lähtudes õppekasvatustöös organisatsiooni väärtustest.
Kutseõpetaja kutsestandard (tase 6), Kutsekoda
Mida, miks ja kuidas mina teen? Mida teooria selle kohta ütleb?
Organisatsioonikultuur on haridusasutuses kujunev väärtuste, normide ja praktikate kogum, mis mõjutab nii õpetajate omavahelisi suhteid, õppijate kogemust kui ka kogu asutuse arengut. Õpetaja roll organisatsioonikultuuri kujundamisel võib olla nii teadlik kui ka alateadlik, ent teadlikkus aitab suunata protsesse positiivses suunas. Minu eesmärk on panustada organisatsioonikultuuri kujundamisse, tehes ettepanekuid ühistöö soodustamiseks, usalduse loomise edendamiseks ning kolleegide vahelise toetava õpikeskkonna tugevdamiseks.
Konkreetse tegevusena tõin õppetöö käigus välja idee korraldada õpetajatevaheline koostöö-töötuba, mille sisu ja vorm kujunesid välja nii kolleegidega arutledes kui ka sobivat teoreetilist alust otsides. Töötuba on kavandatud formaadina, mis ühendab erinevate õpetajate teadmisi, kogemusi ja vahendeid selliselt, et sünniks uus ühine teadmusruum. Tegevuse planeerimise käigus tuginesin Schihalejeva (2017) käsitlustele organisatsioonikultuurist, mis eristavad mitmesuguseid koolikultuuri tüüpe, sealhulgas bürokraatlikke, toksilisi ja kollegiaalseid tunnuseid. Minu töökeskkonnas on märgata eri kultuurielementide segunemist, kuid paraku ilmnevad kõige teravamalt bürokraatliku ja toksilise kultuuri jooned, mis väljenduvad näiteks liigses formaalsuses, piiratud suhtluses ning väheses vastastikuses tunnustamises. Selline keskkond võib pärssida õpetajate loovust, motivatsiooni ja professionaalset arengut, mis omakorda mõjutab õppe- ja kasvatustöö kvaliteeti.
Et olukorda parandada, on oluline alustada nendest valdkondadest ja inimestest, keda ma kõige paremini tunnen ja kellega mul on juba kujunenud usalduslik kontakt. Nii otsustasin algatuseks kaasata n-ö „ringi“ või „klubisse“ kolleege, kellega mul on ühised huvid ja sarnane arusaam õpetajatöö väärtustest. Sellise väiksema grupi kaudu on võimalik luua positiivset eeskuju, mis võib omakorda aja jooksul kasvada suuremaks võrgustikuks, mõjutades organisatsiooni kultuuri laiemalt.
Minu tegevust toetab ka koostöise õpikultuuri teooria. Slabina ja Aava (2019) rõhutavad, et koostöise organisatsioonikultuuri alus on vastastikune usaldus, üksteiselt õppimine ja tunnustamine. Need komponendid loovad omakorda õpetajate vahel aluse, mis tõhustab kollektiivset tegutsemist ja tõstab töörahulolu. Samasuguseid väärtusi – nagu avatus, usaldus, tunnustus ja koostöö – püüan rakendada ka oma igapäevapraktikas. Oluline on mõista, et organisatsioonikultuur ei muutu üleöö, kuid iga teadlik samm, nagu antud koostöö-töötoa korraldamine, aitab kaasa positiivsele nihkele.
Kuidas minu tegevused vastavad kutsekompetentsi tegevusnäitajale? Minu arengukohad?
Kutseõpetaja kutsestandard näeb ette õpetaja panust organisatsioonikultuuri arengusse, sealhulgas ettepanekute tegemist ja õppekasvatustöös organisatsiooni väärtustest lähtumist. Antud tegevus, s.t koostöö-töötoa korraldamine ja selle teoreetiline põhjendamine, kajastab otseselt seda nõuet. Olen teinud sammu teadmispõhise koostöö suunas, mis toetab organisatsiooni väärtusruumi ja aitab kolleegidel paremini aru saada ühiste eesmärkide olulisusest.
Samal ajal teadvustan oma arenguvajadusi. Ehkki suudan kaasata lähedasi kolleege, on mul veel vaja leida viise, kuidas luua sidemeid õpetajatega ka teistest osakondadest. Selleks tuleb leida sobivam formaat, mis soodustaks vabamat, usalduslikku ja privaatsust tagavat suhtlust. Lisaks vajan sügavamat tutvumist organisatsioonikultuuri mõjutavate teooriatega, et mõista laiemaid protsesse ja rakendada neid oma igapäevatöös. See hõlmab näiteks uuringute lugemist nii organisatsioonikäitumise, meeskonnatöö kui ka haridusjuhtimise valdkonnast.
Tõendusmaterjal, mis tegevusnäitaja täitmist tõendab.
Tegevusnäitaja täitmise tõendusmaterjaliks on poster, mis valmis koostöös rühmakaaslaste ja samas haridusasutuses töötavate kolleegidega. Poster kajastab ettepanekut korraldada õpetajatevaheline koostöö-töötuba. Minu konkreetne roll postri loomisel hõlmas mõõdikute väljatöötamist (nt milliseid kriteeriume alusel hinnata töötoa mõjusust), kooli arengukava eesmärkide seostamist meie tegevusideega ning teoreetiliste lähtekohtade leidmist õppematerjalidest. Poster illustreerib minu teadlikku lähenemist organisatsioonikultuuri kujundamisele, sest see ühendab nii praktilise ettepaneku kui ka teoreetilise põhjenduse, millele saan tugineda edaspidiste tegevuste kavandamisel.
Kasutatud allikate nimekiri
Slabina, P., & Aava, K. (2019). Õpetajate koostöise õpikultuuri kogemused Eesti üldhariduskoolide näitel. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 7(1), 76-100. http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.1.04/9733
Schihalejev, O. (2017). Koostöö ja head suhted. M. Sutrop, H. Toming, & T. Kõnnusaar (Toim), Hea kooli käsiraamat (lk 56-83). Tartu Ülikooli eetikakeskus. https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/1838402/mod_book/chapter/51639/hea_kooli_kasiraamat.pdf