Õppimist ja õppija arengut toetav tagasiside ja hindamine: annab õppijatele õpiväljundite saavutamise kohta õppimist toetavat tagasisidet kogu õppe vältel, lähtudes hindamiskriteeriumidest; hindab õppija õpiväljundite saavutamist, lähtudes väljundipõhise hindamise põhimõtetest ja kasutades aja- ja asjakohaseid hindamismeetodeid.
Kutseõpetaja kutsestandard (tase 6), Kutsekoda
Mida, miks ja kuidas mina teen?
Hindamine ja tagasisidestamine on loomulik osa õppeprotsessist. Tegevõpetajana teen seda pidevalt oma igapäevases töös, siin aga portfoolios kajastan oma parimad praktikad. Hindamine ei tohiks olla pelgalt tulemuse fikseerimine, vaid õppimist toetav protsess,mille eesmärk on aidata õppijal mõista, mida ta juba oskab ja mida peaks edasi arendama. Seetõttu annan oma õpilastele tagasisidet kogu õppeprotsessi vältel – nii suuliselt, kirjalikult kui ka hindamislehtede kaudu.
Hindamiseks kasutan kõige enam hindamiskriteeriume, mida koostan Exceli keskkonnas ja millele määran nii kaalukuse kui ka punktisummasid. Tabelis on iga kriteeriumi jaoks selged hindetasemed (nt 0–2 punkti). Hindamise käigus täidan tabeli iga õppija või rühma kohta, lisades nii punktid kui ka kirjalikud kommentaarid. See võimaldab tagada läbipaistvuse ja võrreldavuse erinevate tööde vahel. Esimesest korrast mõni kord ei õnnestu mõelda välja kriteeriumide punktidele selliseid kirjeldusi, mis katavad ära kõik võimalikud vastused. Oluline on jääda siinkohal inimeseks, tunnistada oma viga ja lähtudes koostöö eetikapõhimõttest pakkuda õpilasele aktsepteeritav lahendus. Õnneks, ei ole selliseid olukordi palju, kui kriteeriumi kirjeldus tekitab vaidlust.
Järgmisena käsitlen ühte konkreetset tabelit (HK_AUT_J.xlsx) koos hindamiskriteeriumidega, mida olen oma töös rakendanud.
Teema “Automaatne tuvastamine” laotöötajate erialal õpilaste hindamiseks koostasin tabeli kriteeriumidega, kus iga kriteerium oli lahti kirjutatud ning hinnatav punktisüsteemis. Ühe näitena oli mul 2-palline skaala: 0 punkti – nõuded täitmata; 1 punkt – osaliselt täidetud; 2 punkti – täielikult ja hästi täidetud. Iga kriteeriumi jaoks olid mul kirjeldused, mis selgitasid, mida tähendab 0, 1 või 2 punkti selle konkreetse kriteeriumi puhul. Näiteks esitluse kujunduse puhul tähendas 2 punkti, et slaidid on väga hästi disainitud ja vastavad teemale; 1 punkt tähendas, et disain on osaliselt korralik, kuid esineb puudusi; 0 punkti – slaidid on korrast ära või puuduvad visuaalid täielikult. Selline lahtikirjutus tagas, et hindamine oleks objektiivne ja läbipaistev nii mulle kui ka õpilastele.
Hindamisprotsessi sammud olid järgmised:
- Enne ülesande algust panin paika hindamiskriteeriumid ja -skaala ning tutvustasin neid õpilastele. Näiteks selgitasin, et grupitöö eest tuleb hinne konkreetsete punktide alusel ning rääkisime õpilastega läbi hindamise põhimõtted. Kuulasin õpilaste küsimusi ja ettepanekuid, tegime koos korrektuure.
- Õpilased esitasid oma tööd. Esitluste ajal jälgisin aktiivselt eelnevalt määratud kriteeriume – tegin märkmeid nii iga rühma kohta, kui ka individuaalselt esinejate kohta. Kohe esitluse ajal kasutasin Exceli tabelit, kuhu olin kriteeriumid kirja pannud – iga rühma ja õpilase kohta eraldi lahtrid.
- Excel arvutas mulle kokku saadud punktid. Iga rühma jaoks sain protsentuaalse tulemuse – selle põhjal määrasin hindelise tulemuse. Kasutasin koolis tavapärast skaalat, kus ~90% või rohkem punktidest andis hindeks “5”, ~75% andis “4” jne.
- Kandsin tulemused ÕIS-i (Tahvel) ja lisaks saatsin ka igale õpilasele tema enda tulemuse Exceli tabelist. Nii sai õpilane ka teada, millega võiks ta järgmine kord arvestada ja kuhu tema punktid kadusid.
Esinevat gruppi hindasin tervikuna teatud kriteeriumide alusel, kuid eraldi arvestasin ka iga liikme individuaalset tööd. See peegeldub samas Exceli failis (HK_AUT_J.xlsx), kus iga tiimi lehel on pärast meeskonnatöö üldisi kriteeriume toodud “Individuaalsed hindamiskriteeriumid” iga tiimiliikme jaoks. Seal hindasin näiteks individuaalset esinemisoskust, aine mõistmist või konkreetse ülesande lahendamist iga õpilase lõikes. See tagas, et ka grupitööde puhul vastutas iga õppija isiklikult oma osa eest ning tugevamad õpilased ei pidanud kannatama, kui keegi vähem panustas.
Mida teooria selle kohta ütleb?
Õppimist toetava tagasiside olulisust rõhutavad mitmed autorid. Hattie ja Timperley (2007) toovad välja, et kõige tõhusam tagasiside on konkreetne, ajas sobiv ja eesmärgistatud, aidates õppijal mõista kolme küsimust: kuhu ma olen teel, kuidas mul läheb ja kuhu edasi minna. Samuti rõhutab Black ja Wiliam (1998), et hindamine peab toetama õppimist, mitte pelgalt mõõtma seda – seetõttu peab tagasiside olema protsessipõhine ja arengut suunav.
Väljundipõhise hindamise teooria kohaselt on hindamine lahutamatult seotud õpiväljunditega (Biggs & Tang, 2011). Õppija peab teadma, milliseid tulemusi temalt oodatakse ning kuidas neid hinnatakse. Seetõttu on hindamiskriteeriumite eelnev tutvustamine ja nendest lähtuv tagasiside õpetaja professionaalsuse oluline osa.
Lisaks toetab selline lähenemine eneseregulatsiooni ja reflektiivset õppimist (Sadler, 1989), sest õppija õpib oma sooritust hindama samade kriteeriumide alusel, mida kasutab õpetaja. Tagasiside muutub sel juhul mitte kontrollivaks, vaid arengut toetavaks vahendiks.
Kuidas minu tegevused vastavad kutsekompetentsi tegevusnäitajale? Minu arengukohad?
Minu tegevused vastavad kutsekompetentsi tegevusnäitajale, mis eeldab, et õpetaja annab õppijatele õpiväljundite saavutamise kohta õppimist toetavat tagasisidet kogu õppe vältel, lähtudes hindamiskriteeriumidest ning kasutades asjakohaseid hindamismeetodeid.
Pean oma tugevuseks selgust hindamisel – hindamiskriteeriumid on läbipaistvad ja arusaadavad. Õppijad on tagasisides öelnud, et punktisüsteem ja kirjalikud kommentaarid aitavad neil mõista, kuidas oma tööd parandada.
Arengukohana näen, et võiksin rohkem kaasata õppijaid enesehindamisse. Samuti plaanin täiustada tagasiside vorme – lisada näiteks lühikesi reflektiivseid küsimusi pärast iga ülesannet, mis suunaksid õppijaid iseseisvale mõtlemisele oma edasimineku üle. Viimaseks, heade hindamiskriteeriumide koostamine on pidev töö – nad vajavad täiendamist ja korrigeerimist vastavalt rühma spetsiifikale.
Tõendusmaterjal, mis tegevusnäitaja täitmist tõendab.
Kasutatud allikate nimekiri
Biggs, J., & Tang, C. (2011). Teaching for Quality Learning at University. Open University Press.
Black, P., & Wiliam, D. (1998). Assessment and classroom learning. Assessment in Education: Principles, Policy & Practice, 5(1), 7–74.
Hattie, J., & Timperley, H. (2007). The power of feedback. Review of Educational Research, 77(1), 81–112.
Sadler, D. R. (1989). Formative assessment and the design of instructional systems. Instructional Science, 18(2), 119–144.