Turvalise, õppija arengut soodustava õpikeskkonna loomine: kujundab õppimist ja õppija arengut soodustava vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna, arvestades õppija eripära ning lähtudes õpiväljunditest ja kaasaegsest tehnoloogiast; märkab grupiprotsesse ja arvestab oma tegevuses grupi mõju iga liikme õpimotivatsioonile, õppimise tulemuslikkusele ja üldinimlike väärtuste ning hoiakute kujunemisele; tegutseb ohu ja esmaabi vajaduse korral vastavalt organisatsioonis kehtestatud nõuetele.
Kutseõpetaja kutsestandard (tase 6), Kutsekoda
Mida, miks ja kuidas mina teen?
Tegutsen nii füüsilise, vaimse kui ka sotsiaalse turvalisuse kujundamisel, lähtudes õppetegevuse eesmärkidest ja õpiväljunditest ning kasutades kaasaegset tehnoloogiat nii õppimise toetamiseks kui ka korralduse läbipaistvaks haldamiseks.
Füüsilise keskkonna puhul lähtun põhimõttest, et ruum peab toetama nähtavust, liikumisohutust, koostöiset õppimist. Olen osalenud klassiruumi ümberkorralduses ja arendustes: kaardistasin ruumi võimalused, planeerisin töökohtade paigutuse ning arvestasin elektri- ja võrguühenduste loogikaga nii, et keskkond toetaks õppetööd. Tuli ka arvestada kolleegide vajadustega, kuid see ei tekitanud raskusi, vaid tõi rohkem kasu, sest kolleegid tulid rõõmsameelselt muudatustega kaasa. Näiteks arvutiklassi ümberkorraldamisel panustasin töökohtade paiknemise ja ligipääsude läbimõtlemisse, et vähendada liikumist takistavaid kohti ning võimaldada õpetajal ja õppijatel turvaliselt ruumis tegutseda.
Sotsiaalse ja vaimse turvalisuse kujundamisel jälgin rühma üldist õhkkonda, suhtlusviise ning üritan märgata varakult pingeid, mis võivad kasvada konfliktiks. Õpetaja roll ei ole ainult teadmiste vahendamine, vaid ka normide ja väärtuste hoidmine, et õppijad saaksid tegutseda turvalises, austavas ja tööks häälestatud keskkonnas. Kui tekib konflikt, eelistan lahendusi, mis säilitavad nii õppija väärikuse, toetavad vastutuse võtmist ning annavad õppijale arusaadavad valikud keerulises olukorras tegutsemiseks.
Lisaks õpikeskkonna kujundamisele olen valmis ohuolukordadeks. Osalen igal aastal tuleohutuskoolitustel ja kooli õppustel ning lähtun ohu ja esmaabi vajaduse korral organisatsioonis kehtestatud korras.
Väärtuste ja hoiakute kujunemisel olen klassi ees teadlikult eeskujuks: kasutan lugupidavat suhtlusviisi, hoian konfidentsiaalsust ning väldin ebaeetilisi käitumismustreid (nt kolleegidest selja taga rääkimist), sest õpetaja käitumine kujundab nii rühmakultuuri kui ka õppijate arusaama professionaalsest suhtlusest.
Mida teooria selle kohta ütleb?
Õpikeskkonda käsitleb kaasaegne pedagoogika mitmemõõtmelisena: turvalisus hõlmab füüsilisi tingimusi, psühholoogilist turvalisust ning sotsiaalseid suhteid, mis koos loovad raamistiku, milles õppimine on võimalik. Klassiruumi juhtimise ja õpikeskkonna kujundamise uurimused rõhutavad, et selged kokkulepped, struktureeritud õpiruum ning toetav õpetaja-õppija suhe vähendavad häirivat käitumist ja suurendavad õppimise tulemuslikkust (Evertson & Weinstein, 2006).
Motivatsiooni seisukohalt on oluline, et õppija kogeks autonoomiat, kompetentsust ja seotust, sest omakorda need vajadused toetavad sisemist motivatsiooni ning püsivamat pingutust (Ryan & Deci, 2017). Konfliktide ja rühmaprotsesside juhtimisel on tõhusam lähenemine, mis pakub õppijale mõtestatud valikuid, aitab säilitada eneseväärikust ja suunab vastutusele, mitte ainult ei rakenda väliseid karistusi.
Rühma ja grupiprotsesside vaates mõjutavad kaasõppijad tugevalt nii motivatsiooni kui ka tulemusi: koostöö, normid ja rühmaõhkkond võivad õppijat toetada või pidurdada. Koostöise õppimise uurimistraditsioon rõhutab, et õpetaja saab teadlikult kujundada positiivset vastastikust sõltuvust, vähendada destruktiivset konkurentsi ning tõsta iga liikme vastutust, mis omakorda parandab õppimise kvaliteeti (Johnson & Johnson, 2009).
Minu arengukohad?
Samuti soovin süvendada oma oskusi õpilastevahelise lepituse meetodites, et konfliktide lahendamine oleks lihtsam nii minu, kui ka õpilaste jaoks. Tegeledes õpilasfirmadega ja täiskasvanud õppijatega seda oskust kindlasti tuleb kasuks.
Kasutatud allikate nimekiri
Evertson, C. M., & Weinstein, C. S. (Eds.). (2006). Handbook of classroom management: Research, practice, and contemporary issues. Lawrence Erlbaum Associates.
Johnson, D. W., & Johnson, R. T. (2009). An educational psychology success story: Social interdependence theory and cooperative learning. Educational Researcher, 38(5), 365–379.
Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2017). Self-determination theory: Basic psychological needs in motivation, development, and wellness. Guilford Press.