Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimaluste tutvustamine ja rakendamine erialaõppes: kasutab uuenduslikke tehnoloogiaid õppetegevuse läbiviimisel; tutvustab uusi erialaseid tehnoloogiaid ja teeb ettepanekuid nende kasutuselevõtuks erialaõppes.
Kutseõpetaja kutsestandard (tase 6), Kutsekoda
Mida, miks ja kuidas mina teen?
Järgnevas postituses räägin sellest, kuidas ma kasutan Laotöötaja kutsekeskharidusõppes laoarvestusprogramme Dolibarr ja Directo. Minu eesmärk laotöötaja erialaõppes on tuua õppijani päriseluga sarnane kogemus, mis arendab ühtaegu erialaseid teadmisi ja digipädevusi. Selle saavutamiseks kasutan kahte majandustarkvara – Dolibarr ja Directo – astmelise raskustaseme põhimõttel. Alustan õppijatele jõukohasest, kuid funktsionaalsest Dolibarrist (mis on vabavara ja mida paigaldasin ise oma enda veebiserverisse) ning liigun seejärel keerukama Directo juurde. Need praktilised ülesanded on osa “Logistika- ja majandustarkvara” õppeainest, mille üheks õpiväljundiks on “mõistab laoarvestuse pidamise põhimõisteid ning eristab erinevaid majandustarkvara ja tunneb majandustarkvara põhifunktsioone”. Õppetöös loovad õppijad esmalt lihtsaid andmeobjekte, nagu tooted ja kliendid, ning seejärel sisestavad ostu- ja müügitellimusi programmi. Dolibarr on õppijatele esmane kokkupuude majandustarkvaraga ning sobib algtasemel hästi, kuna selle kasutajaliides on suhteliselt lihtne ja võimaldab õppijatel keskenduda põhimõistete omandamisele ilma liiga keeruka süsteemi ülekoormuseta.
Kui Dolibarris on põhitegevused läbitud, liigume sujuvalt edasi majandustarkvara Directo juurde. Üleminek toimub vahetult pärast Dolibarris ülesannete sooritamist – näiteks pärast toote loomise ja tellimuste sisestamise läbimängimist Dolibarris näitan, kuidas samu tegevusi teha Directos. Õppijatele on see järgmine tsoon, kuhu liikuda – siin rakendub Vygotsky poolt kirjeldatud lähima arengu tsooni põhimõte: esmalt tegutseme lihtsamas keskkonnas, seejärel astume juhendaja toel järgmisele keerukusastmele.
Õppetöös kasutan mitmekesist töökorraldust – nii individuaalseid harjutusi kui ka rühmapõhiseid projekte. Iga õppija sooritab isiklikult teatud ülesandeid (näiteks konkreetse toote sisestamine laosüsteemi või tellimuse vormistamine kliendile), mis võimaldab tal omas tempos harjutada tarkvara kasutamist ja vigu teha turvalises keskkonnas. Samal ajal viin läbi ka simulatsioone rühmatööna: panen õppijad 2-3 liikmelistesse gruppidesse, kus igaühel on roll – näiteks üks õppija tegutseb tarnijana ja teine kliendina. Tarnija loob süsteemis toote ja müügitellimuse, klient esitab ostutellimuse ning mõlemad peavad oma vastavad toimingud Dolibarris (või hiljem Directos) korrektselt teostama. Selline rollimäng imiteerib reaalset tarneahela suhtlust ja soodustab sotsiaalset õppimist: õppurid õpivad üksteiselt ning näevad protsessi kahte poolt.
Lisaks erialastele logistikateadmistele ning õppeteooria rakendamisele on minu eesmärk toetada ka õppijate digipädevuste arengut. Tänapäeva tööturul on digipädevus võtmetähtsusega, mistõttu jälgin, et majandustarkvara kasutamine õppes aitaks täita ka Digipädevuste raamistikus seatud sihte. Eesti kutseregister on defineerinud digipädevuste enesehindamise skaala Europassi alusel, mis jagab digioskused viide valdkonda (infotöötlus, kommunikatsioon, sisuloome, turvalisus, probleemilahendus) kolmel kasutajatasemel (Kutsekoda, s.a.).
Majandustarkvara kasutamine puudutab eelkõige sisuloome ja probleemilahenduse pädevusi. Näiteks kui õppijad loovad Dolibarris toote- ja kliendikirjeid või koostavad tellimusi ja arveid, siis nad tegelikult tegelevad digitaalse sisuloomega. Digipädevuste skaala kohaselt hõlmab sisuloome oskus luua lihtsat digitaalset sisu ja teha muudatusi olemasolevas sisus.
Teine kriitiline pädevus on digitaalne probleemilahendus. Paljud minu õppijad puutuvad esmakordselt kokku nii keeruka IT-süsteemiga ning peavad õppima seljatama paratamatuid takistusi: olgu selleks ununenud parool, segaseks jäänud veateade või küsimus, kuidas mingi funktsioon toimib. Digipädevuste skaalas on algtasemel probleemilahendusvõime kirjeldatud nii: “oskab küsida abi, kui tekib tehniline probleem või kui kasutatakse uut programmi; teab, et digivahendid aitavad probleeme lahendada, kuid on teadlik ka oma oskuste piirangutest”. Julgustan õppijaid abi küsima nii minult kui ka kaaslastelt – see on osa õppimisest. Samas suunan neid ka iseseisvalt mõtlema: näiteks googeldame koos mõnda Directo spetsiifilist probleemi või uurime tarkvara dokumentatsioonist vastuseid. Nii liiguvad nad tasapisi iseseisvama kasutaja suunas.
Minu arengukohad?
Praegu keskendun eelkõige olemasolevate vahendite (Dolibarr, Directo) tõhusamale kasutamisele. Tekkinud on ka mõte, et edaspidi võiks katsetada mobiilsete andmekogujate või triipkoodiskannerite integreerimist õppesse: see annaks õppijatele ettekujutuse, kuidas laotöö toimub ka väljaspool arvutit, ja kuidas andmed reaalajas süsteemi jõuavad. Kahjuks, selleks ei ole mul sobivat tarkvara olemas.
Kasutatud allikate nimekiri
Sihtasutus Kutsekoda. (s.a.). Digipädevuste enesehindamise skaala. Digipädevuste enesehindamise skaala