Enese professionaalne arendamine: hoiab end järjepidevalt kursis eri- ja kutseala arengutega, parimate praktikatega ning uuenduslike tehnoloogiatega, kasutades neid oma töös ja jagades neid kolleegidega, sh osaledes õpikogukondades; arendab oma õpetamise ja erialaseid kompetentse (nt stažeerides, osaledes erialakonverentsidel, õpirändes, praktikal välisriigis, erialastes koostööprojektides ja võrgustikes, messidel, infopäevadel, töötades läbi erialast või õpetamisega seotud kirjandust), lähtudes oma arenguvajadustest ja -eesmärkidest.
Kutseõpetaja kutsestandard (tase 6), Kutsekoda
Mida, miks ja kuidas mina teen? Mida teooria selle kohta ütleb?
Minu tegevusi läbiv tegevus on enesearendamine, mis hõlmab nii rahvusvahelisi kogemusi, kohaliku tasandi koostööprojekte kui ka oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste süvendamist. Kutseõpetaja elukestev erialane areng on professionaalse praktika oluline osa, mida toetavad nii siseriiklikud standardid kui ka rahvusvahelised hariduspoliitilised dokumendid (HTM, 2021). Järgmiselt räägin kahest erinevast kogemusest/juhtumist.
Rahvusvaheline kogemus:
Osalemine Nordplus projekti „Jätkusuutlik areng ettevõtluses“ raames viis mind õpilastega välisriikidesse (Norra, Soome), kus sain rakendada ja täiendada oma pädevusi rahvusvahelises õppekeskkonnas. Selle käigus mitte ainult ei juhendanud ma õpilasi logistilistes ja õppeprotsessi korralduslikes küsimustes, vaid puutusin kokku ka mitmekultuurilise õpikeskkonnaga. Multikultuursete õppijarühmadega töötamise kogemus on tänapäeva globaliseeruvas maailmas üha olulisem, kui varem (Muldma & Nõmm, 2011). Tagasihoidliku inimesena oli see väljakutse mulle olulise arenguvõimalusena, sest pidin astuma välja oma mugavustsoonist, suhtlema rahvusvaheliste partneritega ning vastutama õpilaste turvalise ja kvaliteetse õpikogemuse eest. Selline kogemus aitas mul arendada erialaseid ja sotsiaalseid pädevusi, sh suhtlemis- ja planeerimisoskusi.
Lisaks pakkus rahvusvaheline koostöö võimalusi õppida teistest haridussüsteemidest: sain jälgida, kuidas kolleegid Norras ja Soomes aineid õpetavad, milliseid metoodikaid ja materjale nad kasutavad ning kuidas nad õpikeskkonda kujundavad. Need tähelepanekud laiendasid minu õpetamispraktikat ja teoreetilist baasi. Erinevate õpistiilide ja -meetodite nägemine toetab minu professionaalset arengut, arendades võimet kohandada oma õpetamisstrateegiaid vastavalt õpilaste vajadustele.
Kohalikud tegevused:
Lisaks rahvusvahelistele kogemustele osalen ka kohalikel koolitustel ja projektides, mis aitavad luua uut väärtust meie kutsekooli õpikeskkonda. Näiteks Junior Achievement Eesti poolt läbiviidud juhendajate koolitus, mille kaudu omandan teadmisi ja oskusi õpilasfirmade juhendamiseks. See on suur samm, et tugevdada koolis ettevõtlusõppe kultuuri, mis omakorda toetab õpilaste ettevõtliku hoiaku ja praktiliste ärioskuste kujunemist. JA läbiviidud uuringud on näidanud, et ettevõtluspädevuse edendamine soodustab õpilaste tulevikuvalmidust, loovust ja algatusvõimet. Minu roll on siin nii õppija kui ka uuendaja oma organisatsioonis, pakkudes kolleegidele ideid ja toetust ning lükkates üksteist arendama innovatiivset ja mitmekesist õpikultuuri.
Minu tegevused lähtuvad ideest, et õppimine on sotsiaalne protsess ning õpetaja professionaalne identiteet areneb pidevalt, nii individuaalselt kui ka kogukondlikes protsessides (Krull, 2018).
Mul on plaanis korraldada kolleegidele sisekoolitus, kus tutvustan õpilasfirma programmi, oma tööd selle teemaga seoses ning praktilisi õppesituatsioone, mida olen Junior Achievement Eesti programmides õppinud ja ka oma töökogemuses näinud. Sellise koolituse eesmärk on laiendada meie kooli õpetajaskonna teadmisi, et nad oskaksid õpilasi paremini suunata ettevõtlike projektide algatamisel, reaalse turusituatsiooni simuleerimisel ning õpilasfirmade loomisel.
Kuidas minu tegevused vastavad kutsekompetentsi tegevusnäitajale? Minu arengukohad?
Tegevusnäitaja eeldab pidevat erialaste ja pedagoogiliste teadmiste ning oskuste ajakohastamist, sh rahvusvahelises kontekstis, õpikogukondades või koostööprojektides osalemist. Minu Nordplus projekti kogemus, õpilasfirmade juhendajate koolitused ja aktiivne osalemine erinevates koostöövõrgustikes vastavad sellele nõudele. Need tegevused on aidanud mul olla kursis eriala arengute, uuenduslike õpimeetodite ja tehnoloogiatega ning jagada saadud teadmisi kolleegidega.
Arengukohtadena tunnistan vajadust süstemaatilisema eneseanalüüsi järele, et siduda omandatud praktilised kogemused tugevamalt teoreetilise raamistikuga. Samuti soovin olla järjekindlam reflekteerija, et analüüsida õpitut ning rakendada saadud teadmisi veelgi teadlikumalt oma igapäevases õppetöös. See tähendab nii teoreetiliste allikate läbitöötamist (nt akadeemilised artiklid õpetamise metoodikast, ettevõtluspedagoogikast või multikultuursest õppimisest) kui ka oma tegevuste hindamist kolleegide ja mentoritega.
Tõendusmaterjal, mis tegevusnäitaja täitmist tõendab.
Soome reisi uudis IVKHK kodulehel: link. Norra reisi uudis IVKHK kodulehel: link. Eesti kohtumise uudis IVKHK kodulehel: link. Nendelt kolmelt lingilt näed, et olen osalenud Nordplus õpirändes ja viimaselt lingilt näed, et minu ülesandeks oli korraldada viimane projekti kohtumine Eestis.
JA Eesti õpilasfirma juhendaja tunnistus… (fail lisamisel)




Kasutatud allikate nimekiri
Haridus- ja Teadusministeerium. (2021) Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035. https://www.valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-11/Haridusvaldkonna%20arengukava%202021-2035.pdf
Krull, E. (2018). Pedagoogilise psühholoohia käsiraamat. 3. Tr. Tartu Ülikooli kirjastus.
Muldma, M., & Nõmm, J. (2011). Õppimine ja õpetamine mitmekultuurilises õppekeskkonnas. Tallinna Ülikool